Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste — Palasiu Governu, Dili
Portal MKAEMinistru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus
Indikadór

Painel Ekonómiku Timor-Leste

Indikadór makroekonómiku prinsipál, atualiza hosi fonte ofisiál (INETL, BCTL, Ministériu Finansas).

Hare dadus kompletu

Kresimentu PIB naun-petrolíferu

Kresimentu reál tinan ba tinan, pursentu. 2025 no 2026 estimativa.

Estrutura ekonomia naun-petrolíferu

Kontribuisaun setór ba PIB, pursentu.

Parseiru komérsiu prinsipál

Importasaun tuir orijen, pursentu.

Adezaun ba OMK (WTO)Membru ba dala-166; protokolu asina iha MC13 Abu Dhabi, vigór 30 Agostu 2024.
Membru kompletu ASEANMembru ba dala-11; Deklarasaun Admisaun asina 26 Outubru 2025, Kuala Lumpur.
Estratéjia Empoderamentu Ekonómiku FetoKonsultasaun nasionál lidera hosi MKAE.
Prioridade orsamentálPreparasaun eleisaun no sustentabilidade ICC.

Mapa GIS — Ekonomia tuir Munisípiu

Hili estilu mapa, klik munisípiu ida atu hare perfil ekonómiku, hili infraestrutura ida no husu ruta husi ita-nia fatin agora.

Ki'ikBoot

Mapa: Mapbox · Ruta: MGAD-TL. Fronteira munisípiu simplifika ba vizualizasaun. Dadus populasaun bazeia ba Sensu 2022 (aproximasaun); indikadór ekonómiku ilustrativu — substitui ho dadus ofisiál hosi INETL no ministériu relevante.

Notísia no Komunikadu

Atividade Gabinete MKAE, nasionál no internasionál.

Arkivu kompletu

Asuntus Ekonómikus

Área koordenasaun prinsipál MKAE nian.

ASEAN

Timor-Leste iha ASEAN

Membru ba dala-11 Asosiasaun Nasaun Sudeste Áziku. MKAE koordena partisipasaun nasionál iha pilar ekonómiku (AEC) no integrasaun ba merkadu rejionál.

11ºMembru ASEAN
26 Out 2025Loron adezaun, Simeira ba dala-47, Kuala Lumpur
14 tinanProsesu husi aplikasaun (2011) to'o membru kompletu

Timor-Leste asina Deklarasaun kona-ba Admisaun ba ASEAN iha serimónia abertura Simeira ASEAN ba dala-47, no depozita Instrumentu Adezaun ba Karta ASEAN no ba Tratadu Zona Livre Arma Nukleár Sudeste Áziku (SEANWFZ). Ne'e mak espansaun ASEAN dahuluk depois Kamboja iha 1999.

Membru kompletu fó asesu ba merkadu ho ema liu 680 millaun, akordu komérsiu livre ASEAN (ATIGA, RCEP), fundu kooperasaun no programa kapasitasaun. Iha tempu hanesan, Governu tenke implementa obrigasaun juridíku no ekonómiku tuir Roadmap ASEAN.

APSCKomunidade Polítika no Seguransa — diálogu, paz no estabilidade rejionál.
AECKomunidade Ekonómika — merkadu úniku, komérsiu livre, investimentu, konetividade. Koordena hosi MKAE.
ASCCKomunidade Sosiál no Kulturál — edukasaun, saúde, ambiente no identidade ASEAN.

Dalan ba adezaun

Etapa prinsipál prosesu ASEAN Timor-Leste nian.

  1. Aplikasaun formálTimor-Leste hatama pedidu membru ba ASEAN.
  2. Aseita iha prinsípiu, estatutu observadórSimeira ba dala-40 no 41, Phnom Penh.
  3. Roadmap ba membru kompletuKritériu: adezaun ba instrumentu legál no partisipasaun iha pilar tolu.
  4. Simeira ba dala-46Líder sira konkorda simu Timor-Leste iha Outubru; Task Force Espesiál hahú.
  5. Membru kompletu ba dala-11Asina Deklarasaun Admisaun no depozita instrumentu adezaun, Kuala Lumpur.
  6. Integrasaun ekonómikaImplementa ATIGA, harmonizasaun alfándega, partisipasaun iha AEC no ASEAN Community Vision 2045.
OMK
WTO

Timor-Leste iha Organizasaun Mundiál Komérsiu

Membru ba dala-166 OMK. MKAE lidera negosiasaun adezaun, implementasaun kompromisu no koordenasaun ho ministériu setoriál sira.

166ºMembru OMK
30 Ago 2024Adezaun tama iha vigór
11ºNasaun menus dezenvolvidu (LDC) ne'ebé adere dezde 1995

Protokolu Adezaun asina iha 26 Fevereiru 2024, iha Konferénsia Ministeriál ba dala-13 (MC13), Abu Dhabi, hosi Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, ho Diretora-Jerál OMK Ngozi Okonjo-Iweala. Prosesu negosiasaun lao durante tinan 7 ho balun — ida hosi adezaun lalais liu iha istória OMK.

Membru OMK fó garantia asesu ba merkadu, regra komérsiu previzível no mekanizmu rezolusaun disputa, no sai hanesan pasu estratéjiku ba adezaun ASEAN.

ÁreaKompromisu Timor-LesteEstadu
Tarifa mercadoriaKonsolida tarifa ba produtu hotu; redusaun faseadu ba produtu naun-agríkola.Implementa
Teknolojia informasaunPartisipa iha Akordu Teknolojia Informasaun (ITA no ITA Expansion); tarifa zero ba produtu barak to'o 2030.Faseadu
ServisuLoke setór telekomunikasaun, finansa no turizmu; restrisaun mantein ba servisu apoiu petróleu no minería.Implementa
Subsídiu peskaAseita formalmente Akordu OMK kona-ba Subsídiu Peska.Aseita 2024
Aprovizionamentu Governu (GPA)Ekipa negosiadora interministeriál kria hosi Rezolusaun Governu nº 24/2026; negosiasaun adezaun lao hela.Negosiasaun

Dalan ba adezaun

Etapa prinsipál prosesu OMK Timor-Leste nian.

  1. Aplikasaun no Grupu TraballuPedidu adezaun; Grupu Traballu (Working Party) estabelese Dezembru 2016.
  2. NegosiasaunReuniaun hitu Grupu Traballu; akordu bilaterál ho UE, Indonézia, EUA no seluk.
  3. Asina Protokolu AdezaunMC13 Abu Dhabi; ministru sira aprova termu membru.
  4. Membru ba dala-166Adezaun tama iha vigór depois ratifikasaun nasionál.
  5. Workshop pós-adezaunMaximiza benefísiu OMK no sinerjia ho integrasaun ASEAN, Díli.
  6. GPA no implementasaunNegosiasaun Akordu Aprovizionamentu Governu; notifikasaun no reforma regulamentár.

Ajenda MKAE

Enkontru, foruns no eventu ofisiál.

    Lejislasaun

    Diploma legál relevante ba asuntus ekonómikus.

      Instituisaun Tutela

      Instituisaun públiku iha tutela MKAE nian.

      Hare hotu