Indikadór makroekonómiku prinsipál, atualiza hosi fonte ofisiál (INETL, BCTL, Ministériu Finansas).
Kresimentu reál tinan ba tinan, pursentu. 2025 no 2026 estimativa.
Kontribuisaun setór ba PIB, pursentu.
Importasaun tuir orijen, pursentu.
Hili estilu mapa, klik munisípiu ida atu hare perfil ekonómiku, hili infraestrutura ida no husu ruta husi ita-nia fatin agora.
Mapa: Mapbox · Ruta: MGAD-TL. Fronteira munisípiu simplifika ba vizualizasaun. Dadus populasaun bazeia ba Sensu 2022 (aproximasaun); indikadór ekonómiku ilustrativu — substitui ho dadus ofisiál hosi INETL no ministériu relevante.
Atividade Gabinete MKAE, nasionál no internasionál.
Área koordenasaun prinsipál MKAE nian.
Membru ba dala-11 Asosiasaun Nasaun Sudeste Áziku. MKAE koordena partisipasaun nasionál iha pilar ekonómiku (AEC) no integrasaun ba merkadu rejionál.
Timor-Leste asina Deklarasaun kona-ba Admisaun ba ASEAN iha serimónia abertura Simeira ASEAN ba dala-47, no depozita Instrumentu Adezaun ba Karta ASEAN no ba Tratadu Zona Livre Arma Nukleár Sudeste Áziku (SEANWFZ). Ne'e mak espansaun ASEAN dahuluk depois Kamboja iha 1999.
Membru kompletu fó asesu ba merkadu ho ema liu 680 millaun, akordu komérsiu livre ASEAN (ATIGA, RCEP), fundu kooperasaun no programa kapasitasaun. Iha tempu hanesan, Governu tenke implementa obrigasaun juridíku no ekonómiku tuir Roadmap ASEAN.
Etapa prinsipál prosesu ASEAN Timor-Leste nian.
Membru ba dala-166 OMK. MKAE lidera negosiasaun adezaun, implementasaun kompromisu no koordenasaun ho ministériu setoriál sira.
Protokolu Adezaun asina iha 26 Fevereiru 2024, iha Konferénsia Ministeriál ba dala-13 (MC13), Abu Dhabi, hosi Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, ho Diretora-Jerál OMK Ngozi Okonjo-Iweala. Prosesu negosiasaun lao durante tinan 7 ho balun — ida hosi adezaun lalais liu iha istória OMK.
Membru OMK fó garantia asesu ba merkadu, regra komérsiu previzível no mekanizmu rezolusaun disputa, no sai hanesan pasu estratéjiku ba adezaun ASEAN.
| Área | Kompromisu Timor-Leste | Estadu |
|---|---|---|
| Tarifa mercadoria | Konsolida tarifa ba produtu hotu; redusaun faseadu ba produtu naun-agríkola. | Implementa |
| Teknolojia informasaun | Partisipa iha Akordu Teknolojia Informasaun (ITA no ITA Expansion); tarifa zero ba produtu barak to'o 2030. | Faseadu |
| Servisu | Loke setór telekomunikasaun, finansa no turizmu; restrisaun mantein ba servisu apoiu petróleu no minería. | Implementa |
| Subsídiu peska | Aseita formalmente Akordu OMK kona-ba Subsídiu Peska. | Aseita 2024 |
| Aprovizionamentu Governu (GPA) | Ekipa negosiadora interministeriál kria hosi Rezolusaun Governu nº 24/2026; negosiasaun adezaun lao hela. | Negosiasaun |
Etapa prinsipál prosesu OMK Timor-Leste nian.
Enkontru, foruns no eventu ofisiál.
Diploma legál relevante ba asuntus ekonómikus.
Instituisaun públiku iha tutela MKAE nian.